Siin me siis oleme. Kesk-Euroopa suurima järve ääres. Kohaliku aja järgi on kell pool üksteist ja ma loodan, et lapsed juba põõnavad (kuigi ma kahtlen selles sügavalt). Alustasime siis sõitu hommikul kell seitse. Bussisõit Kaleviga oli meeldiv ja kiire. Üllatust pakkus vaid linna sisse sõites sõidutee uputus. Kallas oavarrest ja ves oli suisa mootorini välja. Tol hetkel liiklesid seal allveelaevad mitte autod.
Lennujaama saime varakult ja probleemideta läbisime ka turvakontrolli. Sealt saime ka üsna peale lennukile. Suhteliselt pisikesele. Ja siis see algas, elu esimene lennusõit. Helsingis olime kohal vähem kui poole tunnga ja lastele meeldis. Õpetaja oli see, kel pilt veidi taskusse kiskus, kuid eriti midagi hullu ei olnud. Ja imeime, Helsingis paistis päike.
Ning siis läksid lahti meie senise elu kõige pikemad kolm ja pool tundi - Budapesti lennuki ootamine. Nii tüdinud nägusid pole ma kaua näinud (enda oma kaasa arvatud). See lennuk ei tahtnud kuidagi tulla. Kuigi lennujaam oli suur ja palju poode ja oli kus ringi käia - ikkagi sellest ei piisand. Isegi "Musta Notsu" mäng ei pakkunud piisavalt kiiret aja möödasaatmisvõimalust.
Kuid lõpuks tuli ka see airbus mida me niiiii pikisilmi ootasime. Mõnus, suur, kenad stjuuardessid jne. Selline tunne nagu sõidaks raketiga taevasse (või siis liftiga hästi kiiresti viimasele korrusele). Lõbu kui palju, kellel kui palju kõrvad lukus on ja andke kõik mida tasuta saab. Ja tasuta saigi, päris kena lõuna (pirukas, paar minihakupurki, tomat, frikadellid, kitsejuustukuubikud ja mingisugune päris maitsev munaplönn ja jook vastavalt soovile - õpilaste maitse polnud selline nagu õpetajal kuid sõid ka nemad. Kohvi läheb eriti peale - pean siinakohal kõige rohkem poisse silmas. Tüdrukud eelistavad apelsinimahla nagu ma aru sain. Lend kestis kaks tundi ja kui ma nüüd endast räägin siis olid selle kahe tunni viimased 118 minutit minu elu kõige iiveldamaajavamad. Kümme minutit enne maandumist jäi paar sekundit kõige hullemast puudu. Krislinil oli sama teema, kuid temal oli lend ok ja maandumisel lõi halvaks. Kuid kui jalg maas, siis läks ka tal kergemaks. Teised olid tublid. Kuigi Mikul ja Kristinil oli nüüdki veel üks kõrv rohkem lukus kui teine. Ehk homme on parem. Asser tubli poiss muretses ikka õpetaja pärast kaa. Ei mäletagi mitu korda ma kuulsin "Õpetaja kas teil on paha?". Ja kui me siis lõpuks Ungari pinnale astusime oli tunne hea. Pagasi saime kätte nagu naksti ja vastutulijad nägid meid juba enne seda kui meie neid. Väikebuss sõidutas meid 130-kilomeetrise tunnikiirusega laagripaika vähem kui pooleteise tunniga (siinkohal ei saa mainimata jätta juba vana uudist - Eesti maanteed on siinsega võrreldes kõike muud kui teed).
Kohal olles hämmastas meeletult soe ja sõbralik vastuvõtt. Tohutult nauditav. Saime süüa juua ja jäätistki. Roog oli ungaripäraselt vürtsikas, mis sest et külmaks läinud.
NB! Jaana-Liisi söömisega tuleb midagi ette võtta - homme uurin välja mis talle meeldib, pastavormiroog lihaga ja jäätis talle ei sobinud. ***Jaana-Liisi ema, palun ärge muretsege, lennukis ta sõi ja lauas näksis ka kuid luban, et enam seda ei juhtu, leian asja mida ta sööb.
Ja siis oli tubadesse paigutamine. Igas toas ÜKS oma riigi esindaja, võite juba arvata, et ega sellega rahul ei olda, kuid eks homne päev on targem. Õhtu lõpuks tundusid Krislin ja Kristin täitsa rahul olevat ja ka Mikk kadus head ööd ütlemata oma toa poole. Asseril oli lihtsalt mure, et ta ei saa millesti aru (mida ma hästi ei usu). Jaana-Liis sai sama hästi kui ise teki alla pandud ja tema tuba on kohe minu toa all, niiet kui midagi on siis...
Ja muud midagi. Eks näis mis homne toob ja luban siis ka mõned pildid üles panna, hetkel oleme kõik tõesti väga väsinud aga mina lähen siiski naeratusega magama. Siiamaani tundub ok, kõik on nii sõbralikud, kaasa arvatud minu toas olevad Leedu, Rumeenia ja Montenegro õpetajad.
Niiet, kallid emad (isad kaa) - kõik on tervelt kohal ja ühes tükis, jätke muretsemine minu hooleks.
PS! Ei tea kas selle üle peaks ka muretsema, et kohe laagri kõrval on lõbustuspark tsirkusega ja McDonalds? :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar