teisipäev, 9. august 2011

Üheteistkümnes päev


Täna käis meil tähtis külaline. USA suursaadiku asetäitja Ungaris. Tema auks õpiti laule ja tantse ja eile õhtul saime kõik ühesugused t-särgid (seda ilmselt meie enda auks). Ühesõnaga suur poliitika.
Enne lõunat oli aga onkel läinud ja meie tavapärane töörütm taastus. Klubitund toimus tavapäraselt, nagu ikka kaks tundi. Meie rühm mõtles välja mõned etteasted teatud raamatu kirjeldamiseks ja enamus aega läks selle videosse võtmisele. Lastele meedis. Pärast seda läksid enamus laagrilisi ujuma, kuid meie eestlased suundusime poodlema. Viimane võimalus suveniire soetada (no ok, võibolla eelviimane). Läksime ühele väiksele turule. Midagi seal leidus kuid Valga turg annab ka suuremad mõõtmed välja. Ilmselt see polnud siis päris õige turg. Seal käisime ringi kuni õhtusöögini. Ja pärast seda tagasi laagrisse. Pärast õhtusööki toimusid tegevused eraldi rühmadele. Aeti üksteise rühmade lippe taga ja võeti sõjavange. Kõik muudkui tormasid ringi ja õpetajad harjutasid salaja talendiõhtuks.
Hommik oli Kristini jaoks valus ja taas käisime arsti juures. Sedapuhku sai ta uue rohu ja see tundub mõjuvat. Eks ta ise tahab homseks päevaks väga terveks saada, aga eks näis kas ta osaleb. Nimelt on plaanis hommikul minna natuke randa koristama ja pärast seda veeparki. Jaana-Liis käib juba ilma plaastrita ringi ja teised on ka veel täitsa lõhkumata.
Muidu oli ka tänane päev nagu ikka. Minu mure kasvab aga iga päevaga. Nimelt, mure kohvri raskuse pärast. Ma nüüd ei mäleta kas ma juba seda mainisin, aga õpetajatele anti siit suur kast tasuta raamatuid ja need on vaja kuidagi koju toimetada, lisaks veel kõik paberid ja suveniirid ja muu pudipadi. Tuleb vist hakata õpilaste kümnekiloseid kohvreid kurjalt ära asutama. Ja no muidugi lennukisõit, sellel põhjusel võiks ma siia kasvõi igaveseks jääda. Aga noh jah, ei saa hästi, kodus oodatakse juba pikisilmi.
Igatahes, on ka tänane päev läbi saamas. soovin kõigile head ööd ja kuulmiseni.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar